Varjud võtavad üle koha, mille jätsid
Meie meeli ärritab tühjus
Hävita keskpaik, see on ajaraisk
Idüllilisest algusest lõpujooneni
Ja kui teie veel hingate, olete õnneseened,
sest meist enamik vaakub läbi rikutud kopsude
Süüdates lõbu pärast sisemusse leegi
Kogudes nurja läinud armsamate nimesid
Nurja läinud armsamaid
Meie oleme meeletu,
oleme metsik noorus,
jahtimas tulevikunägemusi
Ühel päemal teeme teatavaks tõe,
et enne sinnajõudmist surrakse
Ja kui teil veel veel jookseb verd, on teil vedanud,
sest meist enamikul on tunded surnud ja kadunud
Me süütame sisimasse lõbu pärast tule,
kogume pilte üleujutusest, mis me kodu laastas
Üleujutus oli see, mis me kodu laastas
Ja sina põhjustasid selle
Ja sina põhjustasid selle
Ja sina põhjustasid selle
Nõndaks, olen kaotanud kõik, olen kõigest siluett,
elutu nägu, mille peagi unustad
Mu silmad nõretavad su jäetud sõnadest,
kõlades mu peas, kui mu rinna purustasid,
kõlades mu peas, kui mu rinna purustasid,
Ja kui sa oled armunud, oled õnneseen,
sest meist enamik on kellegi pärast sapised
Süüdates lõbu pärast sisemusse leegi,
pärssimaks südameil neid kunagi igatseda,
aga ma jään teda igaveseks igatsema
Ja sina põhjustasid selle
Ja sina põhjustasid selle
Ja sina põhjustasid selle