Me kõnnime õhus,
me hõljume kuuvalgel taevas,
me lendame, inimesed kaugel all alles magavad.
Hoian kõvasti kinni,
ma lendlen sinises kesköös,
avastan, et saan sinuga nii kõrgel lennata.
Teisel pool maailma
mööduvad külad kui unenäod,
nagu ka jõed ja mäed,
ja kõik metsad ja ojad veel ka.
Lapsed jõllitavad ammuli sui,
üllatus neil on suur,
mitte keegi sääl all ei suuda oma silmi uskuda.
Me vuhiseme õhus,
me ujume jäätunud teavas,
me triivime üle jäiste mäetippude, mis meist mööduvad.
Järsku lendame madalalt,
sügava ookeani kohal,
äratame võimsa koletise tema unest.
Me kõnnime õhus,
me hõljume kuuvalgel taevas,
me lendame, inimesed kaugel all alles magavad.