Kahe päeva eest peitsin end ma
Kogu maailma silmist, keeldude käest
Liialt sain tunda end linnuna puuris
Mõne tunni eest, välja keset kaadreid
Sellest helitust filmist päästsid sa mind
Põgenes kurblik meel, rahutus vaibus
Tulid mu juurde pärast tööd
Lendan mööda linna ma, lasen taeval kanda end
Täna öösel vaevu riivan maad
Paitan puude latvasid, ei ole kõrgust liiga suurt
Hoides mind mul andsid tiivad taas
Pole üksindus vaevanud veel minu ärevaid päevi, poolikuid öid
Ajast jääb puudu see, mis endale kuulub
Vaid minule
Vahel võõraid maid, tundmatuid maanteid olen unedes näinud, vabana käind
Lõpuks vaid nukral teel ekselnud aina
Kuni sa mind ära tood ning arvad siis
Lendan mööda linna ma, lasen taeval kanda end
Mõnel öösel vaevu riivan maad
Paitan puude latvasid, ei ole kõrgust liiga suurt
Hoides mind mul annad tiivad sa
Ära joosta kaugele kui tuleb mul soov
Ära minna siit ja minna kauaks parem veel
On üksainus, kelle võimuses mind peatada
Ma jään, ma jään tänu sulle
Lendan mööda linna ma, lasen taeval kanda end
Mõnel öösel vaevu riivan maad
Paitan puude latvasid, ei ole kõrgust liiga suurt
Hoides mind mul annad tiivad sa
Lendan mööda linna ma, lasen taeval kanda end
Mõnel öösel vaevu riivan maad
Paitan puude latvasid, ei ole kõrgust liiga suurt
Hoides mind mul annad tiivad sa
Hoides mind mul annad tiivad sa