Ma olin maanteeröövel, tõldu röövisin,
kaaslasteks mul mõõk ja püstol.
Paljud teenijannad mulle ehteid kaotasid,
paljud sõburid verd mu mõõgale valasid.
Tõprad poosid mu üles kevdel, aastal -25
aga ma elan siiski.
Olin meremees, lainetel sündisin
ja merega elasin,
kuni Hoorni neemelt Mehhikoni seilasin,
tormi ajal suurpurjet rullisin,
sain surma kui ära murdus raa1
aga ma elan siiski.
Ma tammi ehitasin üle sügava ja laia jõe
kus vesi ja teras kohtuvad
kohas nimega Boulder, Colorado jõel.
Ma tasakaalu kaotasin ja kukkusin,
hauaks mul sai hääletu betoon,
aga ma elan siiski ja tulen tagasi
veel ja veel ja veel...
Lendan raketiga läbi kosmose,
kui ma teisele poole jõuan,
leian koha kus puhata saaks/võiks mu hing.
Ehk saab minust jälle maanteeröövel
või kõigest vihmapiisk.
Aga ma elan siiski ja tulen tagasi,
veel ja veel ja veel...
1. Puu, mille külge laeva purjed kinnituvad