Mäletan, kuis hiilisime
üles üürituppa.
"Ära ärata vanaema," ütlesid sa,
"Jäta kingad esikusse."
Ja sa keetsid meile teed
idamaise tava järgi.
"Usud sa üleloomulikkusesse?, küsisid sa,
"Usud sa telepaatiat?"
(refrään):
Tähelambi all,
seal voodi äärel.
Kus me kord suudlesime,
Oi ma uskusin imedesse.
Püüdsime salasõnumeid
raadiokohinast.
Ja üritasime liigutada lauda
mõtte jõul.
Seina taga jätkas
vanaema köhimist.
Meil olid üliaistinguid,
ta ei kuulnud mitte kui midagi.
(refrään)
Kuis mäletan sind nüüd
pärast nõnda paljusid aastaid?
Su kätekreemi lõhn,
arvan, et tundsin millegi hõljumist.
Või ehk hoomasin midagi
elust suuremat?
Mäletad, kui mängisime
telepaatiat?
(refrään 3x)