See lava mu lastest kõige armsam on
kus kuu oma põiktänavatel kulgeb
väändunud mänd, suvi ta hoole all
Valgmeri nii suur ja lai,
see vaimukuu tiibadel
mulle koju tuleb järele
Talvise maa peal hetk kui igavik
see väikse kassina mu juurde hiilib
Siin oma loo lähtel elada saan, kus
viiul meeletu igatsuse
igavikuheli maalib
oma lauluga äratab maa