Ärkasin ja sadas lund.
Jäälilled mu akna peal,
nad mulle öelda ei tea,
kas ja millal näen sind taas.
Hommikumantli soojus,
võtan kohvi, et ärgata.
Su naeratust ei lootnud
täna lehest märgata.
Sajab lund
ei varja torm,
kui näen sust und,
veel raskem on.
Sajab lund,
ei aita see,
kui näen sust und,
on raskem veel.
Vahtu vaatan vannivees,
kardan silmi sulgeda,
sest su pilk mu silmade ees
on selgem veel kui ilmsi Sa.
Peegel ka mind ei paita
ja meik siin palju ei aita,
mida selga panna ei tea,
täna koju jääma peaks.
Sajab lund
ei varja torm,
kui näen sust und,
veel raskem on.
Täna sajab lund,
ei aita see,
kui näen sust und,
veel raskem on.
Ärkasin ja sadas lund,
jäälilled mu akna peal,
nad mulle öelda ei tea,
kas ja millal näen sind taas.
Sajab lund
ei varja torm,
kui näen sust und,
veel raskem on.
Täna sajab lund,
ei aita see,
kui näen sust und,
on raskem veel.