Stelle [Estonian translation]

Päevad, mis mööduvad

Pilgud, mis... aga mis jääb?

Kuidas saan sind leida, kui miljonite hirmude keskel,

kui sa ei lase end iialgi leida?

Peidad end vababanduste keskel, mida sul pole

valguse kaoses

Ja naasen koju tähtkujudest määritud nägoga

ja kõik need suletud uksed, mis meenutasid värve,

kuna kui sees on pime, taevas nüüd on vaatemäng tähti

tähti

Iga korra eest, mil põgenesid süüdimõitmiseta

iga korra eest, mil naasid ja mõtet oli,

nüüd vaata, kui palju on meil taevast, meenutamaks meile tähti

Teavad, mis muutuvad

mina ja sina, see, see, mis jääb

Meie, kes üles ei vaata kunagi, anname tähtedele nimed

Tead, et su valgus ei kustu iial,

isegi kui ma sind ei vaata?

Ja naased koju tähtkujudest määritud näoga

ja kõik need nina all suletud uksed ilma enamate värvideta,

kuna kui sees on pime, taevas nüüd on vaatemäng tähti

tähti

Iga korra eest, mil põgenesid süüdimõitmiseta,

iga korra eest, mil jäin ja mõtet oli,

aga nüüd tee mulle ruumi, sest su taevas on tähtede ime

Iga korra eest, kui naasid, kinkides mulle tähed

Me pea kohal ja atmosfäärid ülevad

tähtede valgus oli ajast nii kaua tagasi

Ületa aeg, hämarus,

aga nüüd naasid ja mina,

mina tunnen end tähtedesse mattununa