Me tutvusime ühel hommikul Neljanda septembri jaamas
Taaskohtusime järgmisel päeval, et teha koos üks kohvi
Me oleme käinud pika tee, vähemalt mulle tundub nii
Alates esimesest veinist, kuni viimase ilma keeleta suudluseni
Me teadsime hoovitaguseid ja saime tunda detsembri külmasid
Olime vastarmunud, kes riietuvad paljastavalt, kes õrnutsevad
Lämbed ööd kookospalmi all, tuleaseme kõrval
Väärt vein ning puhas lootusetus ühes sellise õnnetundega
Isegi järgmisel sajandil ma veel räägin sellest
Isegi järgmisel sajandil ma veel räägin sellest
Isegi järgmisel sajandil ma veel nutan selle pärast
Isegi järgmisel sajandil ma veel nutan selle pärast
Me kaotasime üksteist ühel hommikul Neljanda septembri jaamas
Segaduses, purjus sellest veinist, millest sul mandlikujulised silmad
Me nahistasime seina vastas, sa kergitasid mu jalgu
Üks väga hull mõte - ütelda hüvasti kõigele sellele
Hüvasti õrnad ööd, hüvasti hellused, hüvasti mandlipiim
Hüvasti üürike rõõm ühisest kohvijoomisest
Isegi järgmisel sajandil ma veel räägin sellest
Isegi järgmisel sajandil ma veel räägin sellest
Isegi järgmisel sajandil ma veel nutan selle pärast
Isegi järgmisel sajandil ma veel nutan selle pärast
Ma veel nutan selle pärast
Isegi järgmisel sajandil ma veel räägin sellest
Isegi järgmisel sajandil ma veel räägin sellest
Isegi järgmisel sajandil ma veel nutan selle pärast
Isegi järgmisel sajandil ma veel nutan selle pärast
Ma veel nutan selle pärast