Auu, sind hüüan,
sest sina jooksid naerdes ära mu eest,
las tuul sind püüab,
ei oska võõras metsas leida ma teed.
Laande võin eksida,
soo sülle kaduda
ja siis küll vist kahetsed,
nutad nukraid pisaraid.
Auu, sind hüüan,
sest sina jooksid naerdes ära mu eest.
Auu, sind hüüan,
sest kuhupoole minna, mina ei tea,
ei saa sind püüda,
mu juurde tule jälle, ole nii hea.
Puud vaikust valvavad,
hall sammal katab maad
ja päev juba hämardub,
aga käia palju veel.
Ei saa sind püüda,
mu juurde tule jälle, ole nii hea.
Laande võin eksida,
soo sülle kaduda
ja siis küll vast kahetsed,
nutad nukraid pisaraid,
ei saa sind püüda,
mu juurde tule jälle, ole nii hea.
Auu...