Ei Tamatoa ole olnud nõnda peen,
kui väike krabi olin hoopis.
Kuid ma tean, et õnnelik võin olla, sest
ma olen kaunitar, beibe!
Kas mamma käskis sul südant kuulata,
et ole see, kes sa oled?
Vaid kahe sõnaga ma elu paika sean:
memm valetas!
Sa olla saad Särav!
Nagu põhjaläinud laevas aardekirst.
Puhtaks löö, et paistaksid Särav!
Nõnda helgin, nõnda plingin kui kuldrist.
Nägemist!
Kas sa tead:
kala näeb, näeb, näeb
kõike jahtides, mis särab,
see kärab, oo,
lolliks jääb, jääb, jääb
kõike uskudes, mis särab,
näeb ära(?)
Mul maitseb prii söök
ja sa näid kui kiirsöök...
[Hei, krabikook! Olen tagasi. On Maui aeg!]
[Noo, mis sa kostad, väike sõber? Hiigelkull? Kohe saab!]
Vau-vau-vau!
Pisi-Mauil on vist isiksusprobleem.
Sa hale pooletoobijumalus!
Ai, mihuke hirmus sooritus, et saada konks.
Mõistad, sa ei oska enam üldse, mees.
Kuigi au ma sulle tõesti andma pean
ja su tattoodele kehal,
just sinu jaoks ma ennast kunstiteoseks sean,
ei peida end, ei saa,
ma nii Särav!
Teemantina läigin nii, et oled pahv.
Ütle jah!
Mu stuff on nii Särav!
võid armee ju saata, kui teil otsas mahv -
mu kest on paks.
Maui, mees,
püüda saad, saad, saad,
kuid ei võita või poolsurelik
üht kümnejalalist.
Vaata veel!
Surma saad, saad, saad,
aeg on võtta(?) väike osake
su südamest!
Kaugel on need, kes sind hülgasid,
jahid nüüd armastust,
kuid olid oodatud ammu.
Sa võid olla karm,
kuid su soomusrüüs on puudu sarm.
Maui,
nüüd on aeg, et tõsta kära,
on ehk(?) keegi nõnda Särav...
Ime endasse see viimne pilt, mis näed.
C'est la vie, mon ami!
Olen Särav!
Nüüd sind maitsen, viimse soovi aeg on käes,
võluväel.
Ei sinust saa eal nii Särav!
Ei ole sa ilus Särav!