aual auramas tee, hommik algab taas,
naabri hoovis koer laisalt haugatab ja veidi lahtisest aknast
tuul ja päike koos sisse vaatavad, vaatavad,
hommikused uudised meile toob vana hallipäine postiljon
ja mängumurul maja ees tänava lapsed teda ootavad, ootavad
kuid ei olla saa, kuid ei olla saa see tavaline päev,
kuid ei olla saa, kuid olla ei saa,
et meid ei olegi siin
ainult unelmates elame koos väikeses korteris,
vaatega pargile,
lauamängud ja hea koduloom,
pühapäeviti nii kaua magame,
ära kahetse, ära kahetse
see ei pidanudki juhtuma meiega, ära kahetse,
see ei pidanugki juhtuma meiega
kõik on tuttav ja kõik on võõras näib
nagu filmis "Päev pärast homset"
kell vaid käib, meie varje ei ole maas,
kui kollane kuu me tuppa vaatamas, vaatamas
nii ei olla saa, nii ei olla saa, see tavaline öö,
nii ei olla saa, nii ei olla saa, see tavaline öö sest..