Ühel seikleval priiuse rüütlil
olgu pistoda alati vööl.
Või peitku ennast hoopis ta põues,
sest nii on kindlamgi veel.
See relv on imelik talisman,
mis hoiab sind päeval ja ööl.
Ta lõikab läbi kõik kütked, kütked,
millesse satud sa teel.
Ta jätab terveks, terveks vaid kütked,
mis hoidmas teda sinu vööl.
Neid kütkeid läbi tema ei lõika,
sest nii on kindlamgi veel.
Kust on ta sinu kätte jõudnud,
seda sa ise ei tea.
Mis lööke varjab ta ihutud tera,
mis plaane varjab ta ehitud pea.
Mis on küll selle meistri mõttes,
kes selliseid riistu taob?
Mis on tema õige hind
ja kas ta jääb või kaob...