Üle uduse soo
tõuseb hommiku kiir.
Metsaserval on hea:
ma olen sinuga.
Veidi jahe on veel,
aga minema peab.
Olles rändaja teel,
meid külm ei pidurda.
Maha suruda soov
taha vaadata veel.
Kõige raskem on tee
sinu enese sees.
Ära kauem enam oota,
iseendale vaid looda.
Nii palju avastamist ootamas ees,
on sind veel ootamas ees.
Võssa kasvanud aas,
vana lagunev küün.
Vihmasabina eest
me lähme varjule.
Sul on südame soov,
mille täitma ma pean.
Et me rännakust loo
ma ükskord kirjutan.
Maha suruda soov
taha vaadata veel.
Kõige raskem on tee
sinu enese sees.
Ära kauem enam oota,
iseendale vaid looda.
Nii palju avastamist ootamas ees,
on sind veel ootamas ees.
Argisekeldused heida,
iseennast püüa leida.
Nii palju ilusat sa peidad enda sees.
Ma tänan, et õnn
meie juures on veel.
Kõige raskem on tee
Sinu enese sees.