Miks sa kahtled praegu?
Ma ei tea.
Tean ühte tüdrukut saarel,
kes massist nii erinev.
Armastab merd, oma rahvast
ja pere nii uhkeks teeb.
Kui on ka maailm su vastu
ning arme võid koguda.
ja ikka paraneb haav ning
avastad.
Sind muudavad kõik, kes armsad.
Sind teadmised juhendavad.
Ei miski saa vaigistada seda
häält nüüd sinu sees.
Ja ta sosinat sa kuuled:
"Vaiana, oled nii kaugele jõudnud.
Vaiana, kuula. Kas tead, kes oled sa?"
Kes ma olen?
Ma oma saart niiväga hoian
ja ka mere kutset siin ma kuulen.
Ma olen pealiku tütar ka,
me esivanemaiks rändurid,
kes kaugelt siia ledsid tee.
Ma olen siia hetke toonud meid,
jõudnud kaugemale.
Olen kõik mis olen õppinud,
seda kuulen.
Kuid see hääl tuleb vaid
minu seest mida kuulen.
See on kui hoovus mis tõuseb
ning vaibub.
Kannan sind oma hinges ja
südame juures.
Mis südames mind ootab ees,
olen Vaiana!