Aeg lennates läeb,
suured on ootused,
mured ja hool,
hetkede vool,
täituvad lootused.
Vahel peatun hetkeks ma,
mõtlen, kas eal kõik valmis ei saa,
aga jälle tõmbab mind tee,
minema pean edasi veel
ja veel.
Langevad pea kohal tähed
ja jalge all muutuv on maa,
ei peatuda saa.
Tee, mida mööda ma lähen,
see ongi mu kodu ja taas
minema pean.
Langevad pea kohal tähed
ja jalge all muutuv on maa,
ei peatuda saa.
Naerdes nüüd teele läen ma,
olen loodud rändama.
Näen nii palju head,
mis hinge rõõmsaks teeb,
sõbralik naer,
hoolitsev vaev,
soe vaade silmades.
Nii ei kaota lootust ma,
kuigi tean, eal kõik valmis ei saa,
tahan teada, mis on ees,
minema pean edasi veel
ja veel.
(×2):
Langevad pea kohal tähed
ja jalge all muutuv on maa,
ei peatuda saa.
Tee, mida mööda ma lähen,
see ongi mu kodu ja taas
minema pean.
Langevad pea kohal tähed
ja jalge all muutuv on maa,
ei peatuda saa.
Naerdes nüüd teele läen ma,
olen loodud rändama.