Kuigi kodus ootavad meid kallimad,
üht vanahärrat armastame kõik.
Me hellalt teda nimetame Tallinnaks
ja süda juubeldab, kui ees on kojusõit.
Ob-la-di, Ob-la-da, tulge kaasa,
iial te ei kahetse.
Ob-la-di, Ob-la-da, kõike saada
meeleolu rõõmsaks teeb.
Meid Vana Toomas ootab Viru väravas,
tal võtmekimp on kõlisemas vööl.
Kuid süda on tal noor ja silmad säravad,
truu linnavalvur uljalt tantsu lahti lööb.
Ob-la-di, Ob-la-da, tulge kaasa,
iial te ei kahetse.
Ob-la-di, Ob-la-da, kõike saada
meeleolu rõõmsaks teeb.
Seal kitsail tänavail elu keeb, jaa-jaa.
Ta vanal tornil hing on sees
ja sadu silmi müürides.
Las iidse müüri põue kutsub restoran
või meelitab sind "Karoliina" baar.
Ei nende kutsel suuda vastu panna sa
ja otse sammud sinnapoole rõõmsalt sead.
Ob-la-di, Ob-la-da, tulge kaasa,
iial te ei kahetse.
Ob-la-di, Ob-la-da, kõike saada
meeleolu rõõmsaks teeb.
Ja neiud on seal nii nägusad, jaa-jaa.
Nii laulumaiad ja magusad,
ei nendelt pilku lahti saa.
Kuigi vahel petavad meid kallimad,
vanahärra alati on truu.
Ja sellepärast laulud armsast Tallinnast
meil kõigi rännuteedel helisemas suul.
Ob-la-di, Ob-la-da, tulge kaasa,
iial te ei kahetse.
Ob-la-di, Ob-la-da, kõike saada
meeleolu rõõmsaks teeb.
Ja meele rõõmsaks teeb see Ob-la-di, aidaa, hei!