See on esimene kord, mil see mul juhtus.
Varem sulgesin end karpi,
alati veidi eemal elu asjust,
kuna nii sügavalt ei tundnud neid kunagi.
Ja siis tundsin üht tunnet kiiresti süttimas
ja tegemas teed mu rinda, talitsemata häält,
ja et ei tunne enam pinget, üksnes elu enda sees.
Ei mingit eraldatuse astet,
ei mingit sorti kõhtlust,
ei ole enam mingit jaotust meie hulgas.
Oleme üks suund ses universumis, mis liigub.
Ei ole mingit eraldatuse astet.
Ma andsin vähem ruumi südamele ja rohkem mõistusele,
alati üks samm tahapoole ja hing valvel.
Ja jälgisin maailma uksest,
mis mitte iial päris avali,
ja mitte lähedalt.
Ja ei, ei ole viimaks mingit kõhklust minu sees.
Pole eraldatuse astmeid,
pole kõhkluse astmeid,
pole kaugusastmeid meie vahel.
Ela armastuses.
Oleme tähed koos joones reas
üle taeva tantsimas
ja säramas.
Ei mingit eraldatuse astet
Ei mingit eraldatuse astet
ses universumis, mis liigub.
Ja siis tundsin üht tunnet kiiresti süttimas
ja tegemas teed mu rinda, talitsemata häält.