On arm meil möödunud ja ees on lahkumine.
Kas tõesti loodad sa, et õnn on igavene?
Las meeldiv mälestus meil möödund päevist jääb,
Sest lahkuda ju saab ka sõpradena, armas.
Seepärast naerata nüüd jälle sa,
Naerata, nagu eile, armas.
Pisarad nüüd kuivata, naerata,
Õnn ei ole kaugel!
Kui hinges on üksindus,
Ja südames igatsus...
Siis möödund õnne meenuta,
Naerata, naerata.
Kui vahel tunned sa end veidi üksikuna,
Siis tea, et möödub see, taas saad sa rõõmu tunda.
Kui silmis pisarad, kõik pühi ära nad,
Su kaunid silmad on ju naeratuseks loodud.
Seepärast naerata nüüd jälle sa,
Naerata, nagu eile, armas.
Pisarad nüüd kuivata, naerata,
Õnn ei ole kaugel!
Kui hinges on üksindus,
Ja südames igatsus…
Siis möödund õnne meenuta,
Naerata, naerata.
Naerata nüüd jälle sa…
Pisarad nüüd kuivata…
Kui hinges on üksindus,
Ja südames igatsus…
Siis möödund õnne meenuta,
Naerata, naerata.