Hei, tamburiinimees, üks lugu mängi mul.
Olen unetu ning kiiret pole kuskil.
Hei, tamburiinimees, üks lugu mängi mul.
Videvikust hommikuni järgnen vaid su viisile.
Õhtu uhkest kuningriigist alles varemed,
käest kadun'd viimne helk.
Nüüd ma seisan siin, ent sõba ei saa silmal.
Mu väsimus mind imestab, mu jalad tuld on täis,
mul kaaslasi ei näi.
On melu vaibunud sel iidsel tänaval.
Hei, tamburiinimees, üks lugu mängi mul.
Olen unetu ning kiiret pole kuskil.
Hei, tamburiinimees, üks lugu mängi mul.
Videvikust hommikuni järgnen vaid su viisile.
Tahan tulla reisijaks su imelaevale,
kuigi tundetu mu meel, loidus lasun'd kätele,
tuimus rõhub varvastel.
Ootan vaid, et saaks ma tallad maast kord lahti.
Võin minna kuhu iganes, võin hoopis kaduda,
kus unistajate paraad. Võlu mind su loitsuga,
olen sinu käskida.
Hei, tamburiinimees, üks lugu mängi mul.
Olen unetu ning kiiret pole kuskil.
Hei, tamburiinimees, üks lugu mängi mul.
Videvikust hommikuni järgnen vaid su viisile.
Võid kuulda naeru meeletut, kui keerlen päiksega,
ilma kahju tahtmata. Joovastatult jooksen ma.
Laotusel ju pole piire, mis peaks kinni.
Kui kostub mõni värsirida ebamäärane
taustaks pillimängule, ära pane tähele.
See, kes laulmas, on üks narr,
püüdmas tabamatuid unelmate varje.
Hei, tamburiinimees, üks lugu mängi mul.
Olen unetu ning kiiret pole kuskil.
Hei, tamburiinimees, üks lugu mängi mul.
Videvikust hommikuni järgnen vaid su viisile.
Vii mind läbi mõttemaailma suitsurõngastest,
ajavarest ähmasest, üle külmun'd lehtedest,
läbi metsast tontlikust, rannale, kus torm ja tuul.
Kohta kaugele, kust nukrus kätte saa.
Küll tantsiks teemanttaeva all, küll olla ihkaks prii.
Taustaks meri, taustaks liiv. Kestma jäägu vaid see viiv.
Matku mälu lainemurd, saatust katku vetekurd.
Las unub olevik kuiks koidab taevakaar.
Hei, tamburiinimees, üks lugu mängi mul.
Olen unetu ning kiiret pole kuskil.
Hei, tamburiinimees, üks lugu mängi mul.
Videvikust hommikuni järgnen vaid su viisile.