Kristoff: Põdrad on parimad semud
Sven, miks on valus arm?
Sven: Mis närib su sees, päris tunne on see
Kuule, Kristoff, sa pole narr!
Kristoff: Sa lahkusid, käid minust hoopis teisel teel
Ma siia jäin, kõhklen, kas käia su järel
Kuid sinna tee, tundub sulle õige see
Eks ilmselt homme üksteist jälle näeme
Kuid miks tundub, et nõnda lahku kasvame me?
Üksi otsima ma jäänud teed su südamesse
Esmakordselt olen nüüd metsa eksinud ma
Ülal-all, segi ??? sinuta
Saadan sind ma koju küll, kuid metsa eksinud ka
Ja ma ei tea, mis rajal nüüd [?] sa
Eksinud ma
Siiani me ühtseid plaane tegime koos
Ei tundnud veel, et võiksin teisiti mõelda
Ma ei tea, kui jään sinuta
Mis küll saab, kui koos pole rajal kõik aja? [?]
Nüüd ma tean, kus õige suund, kui metsa eksinud ma
Ülal - all, päev on öö, kui sind pole
Oled laternaks mu teel, kuid metsa eksinud ma
Kõhklen, kas hoolid sa veel
Ootan taas märki ma
Kas ühist teed meil olla saab?
Ootan nii, kuid eksinud ma
Eksinud ma
Nii eksinud ma