On itkud ketina ta jalgade ümber seotud
ja ta leiva sisse keegi kivi on küpsetanud
Ta seljakott on õmmeldud muredest ja õudusunenägudest
näol on hüübinud naeratus
Iskelmäte1 melanhoolia on ta juuksed valgendanud
ja selle sama mürgiga rüvetab ta ka oma lapsi2
Ta nõnda vandus ja meisse lõi vihkava pilgu
ja ei piirdunud veel sellega
Ja ta lausus sõnad, mida nüüd saavad
tunda kogu rahvas ja põhjamaa:
"Ära oma rõõmu teistega jaga,
oma kurbus aga kanna üksinda,
himusta seda, mis kuulub teisele,
vaheta oma naine naabriproua vastu,
olgu punane majake, kartulimaa,
rand ja pereauto sinu õnne võtmeteks!"
See on Jumalast, Kekkosest järgmisel kohal
ta elu on sooritus nagu tilgatu jaanuaar,
ta õuel olev lipp on alati pooles vardas
ta usub ühtesamasse lotorivisse
Ta oskab pidutseda vaid jaanipäeval
või volbril, ta laulus kõlab kurbus
ja igatsus
See isepäine puupea lamab pühitsetud
maosoleumi maetuna
Ja ta lausus...
1. Iskelmä is a genre of music. Read more about it here: https://en.wikipedia.org/wiki/Schlager_music2. or last