Süles laps, näen akna all
seismas kaunist naist...
Ajavoog, mis tüütult hall,
voolab mööda meist.
Emarõõm
on võitmatuim.
Emaarm nii suur.
Siis see näib
kui kaunis taim -
toetab õisi juur.
On neil ränki aegu eel,
keegi veel ei tea.
Kuid kui kestab praegu veel
kõik, mis hell ja hea.
Uue päeva alguses,
kui hall on linnafoon,
pehmes soojas valguses
näib aken kui ikoon.
Kõik võib ümber muutuda,
kuid kes mõistab, näeb,
et siia aknaruutu ta
kui Madonna jääb.
Siia aknaruutu ta
kui Madonna jääb...