Kuima ol’li väikokõnõ al’leaa, al’leaa,
kas’vi ma sis kaunikõnõ
ol’li üte üü vannu
pääle katõ päävä vannu
imä vei kiigu kesä pääle
pan’de hällü palo pääle
pan’de par’dsi hällütämmä
suvolinnu liigutamma
par’dsi ol’le pal’lo sõnnu
suvõlinnul liia’ laalu’
par’ts sääl man mul pal’lo lauli
suvõlindu liiast kõnõli
säält mina lat’s sis laulu ope
ul’likõnõ sõna’ osasi
kõik mina pan’ni papõrihe
kõik mina raiõ raamatuhe
selle minol pal’lo sõnnu
selle laajalt laalu viisi.