Tuul on hoopis taltunud,
männid vait.
Põlenud koorega oksa pealt
nõrgub vaik,
kiirgav päikesepisar,
kiirgav päikesepisar.
Nõnda nüüd nutab see paik,
nõnda nüüd nutab see paik,
nõnda nüüd nutab see paik.
:,: Tulest miilav küngas
viirastuks kui ees,
kogu maa nagu muutuks
kõnelevaks teeks.
Metsavaikus
on sõnu täis,
õhku need kajama
igaveseks jäid. :,:
Oigab maa sees tuhandete piin,
verelilledest pakitseb siin liiv.
(2x)
Hei, sina inimene, kes siin käid,
astu tasa, mine kummargil päi...