Kivil istub väike konn,
mõtleb, et ta üksi on.
Koivad välja sirutab,
päiksepaistel soojendab.
Aga eemal kõnnib kurg,
kõht on tühi, meel on kurb.
Pilliroogu ragistab,
pikka nokka plagistab.
Viuhti kivilt hüppab konn,
kadunud ta laiskus on.
Kiirelt ujub tiigivees,
päästab enda kohkund mees.