Kolme pääsukese kohvik

On aegade rutt nagu lillede nutt,

nagu unelm, mis ilmub ja kaob.

On minevik täis ainult päevi nii häid,

ainult lootusi hommikuaos.

Ei tea, mida teeks, kui saaks olla kord veel

nagu tookord sind oodates siin.

Oli kevadekuu, pargis õitsesid puud,

ainult näisid nad kaunimad siis.

Refr. Seisan nüüd taas ukse ees,

mis selgelt meeles .

Kohvik on siin ,mis nii tuttav ja hea.

Alles on veel meie kafe "Kolm Pääsulindu",

ainult et see ,mis oli siis, ei kordu eal.

Nüüd kaugel see kõik, ainult mõelda veel võib

sellest, kuidas kord olime siin.

Tornikell aega lööb, juba ligineb öö

jahe hämarus unelmad viib.

On tühjaks jäänd tee, magab vana allee,

tuled kustunud akende reas.

Vaid tuluke veel paistab kohviku seest

või ehk näib see nii mulle, ei tea?!

Refr. Seisan nüüd taas ukse ees,

mis selgelt meeles .

Kohvik on siin ,mis nii tuttav ja hea.

Alles on veel meie kafe "Kolm Pääsulindu",

ainult et see ,mis oli siis, ei kordu eal.