Veere, värten, vurinaga, ketra, vokk, nüüd kiiruga,
ketra hästi kergelt aga, hoogu sulle annan ma!
Veere sa kiiruga, hoogu sulle annan ma!
Tuleb õuest tuppa ema, leiab värtna veeremas,
küll siis kohe aimab tema, kellest abi kasvamas!
Rõõmuga aimab ta, kellest abi kasvamas!
Küll siis kohe ketrajale isa voki ostab ka,
koonla annab ema talle peeneks lõngaks kedrata.
Veere sa kiiruga, hoogu sulle annan ma!
Vurra-vurra, vurra-vurra,
vurra-vurra, vurr-vurr-vurr!
Vurr-vurr-vurr, vurr-vurr-vurr,
vurra-vurra, vurr-vurr-vurr!