Asfalt põletab
ja sa oled kuum nagu grill.
Viin su sõidule,
atmosfäär on kõike muud kui chill.
Täiuslik rannailm
ja nii mustad prillid, et ma ei näe midagi
peale sinu,
ja muud ma ei vaja,
kaome kahekesi...
Niitudele rohumaadel,
järvekallastele
ma tulen kaasa viima
si-i-ind!
Nüüd on käes suveaeg, suveaeg!
(U-u-uu!)
Me sõidame, ei jääa siia ootama.
(U-u-uu!)
Nüüd on käes suveaeg, suveaeg!
(U-u-uu!)
Me elame seda suve vaid korra.
Ei ole vaja magada,
kui muud asjad pöörlevad mul peas.
Sinuga koos tunnen hästi,
kuid liiga kuum on koos riietega.
See on lihtsalt hull,
kui lihtne see võib olla.
Sinu sõnu peas kuulen vaid:
Homme uuesti...
Niitudele rohumaadel, (Wou, wou!)
järvekallastele (Wou, wou!)
ma tulen kaasa viima
si-i-ind!
Nüüd on käes suveaeg, suveaeg!
(U-u-uu!)
Me sõidame, ei jääa siia ootama.
(U-u-uu!)
Nüüd on käes suveaeg, suveaeg!
(U-u-uu!)
Me elame seda suve vaid korra.
Suvekummilaul kaks tuhat neliteist!
Buum!
Kui sulle küüti
pakun aias,
oled nii kuum, et rikud kliimaseadme.
Temperatuur ja miski muu tõusevad,
kui sind vaatan,
tundub vaid, et tahan
visata kõik riided seljast
ja näen sul meeles mõlguvad samad mõttet,
kui sa teed just nii,
mulle tundub, et ma peale
laskunud on Veenus.
Laevas või rannas või kus iganes,
kui ei leia mingit kohta, jookseme koju.
Seal ei saa keegi vihaseks,
kuna vanemad vaatavad Neljä Ruusuat...
Niitudele rohumaadel,
järvekallastele
ma tulen kaasa viima
(viima, viima, viima, viima)...
si-i-ind!
Nüüd on käes suveaeg, suveaeg!
(U-u-uu!)
Me sõidame, ei jääa siia ootama.
(U-u-uu!)
Nüüd on käes suveaeg, suveaeg!
(U-u-uu!)
Me elame seda suve vaid korra.
(Me elame seda suve vaid korra.)