Sa naeratad ja ütled, kõik on nii nagu peab,
kuid üksinda valutad pead
Sa ütled, et mind kõige-kõige tähtsamaks pead,
kui üle sõidad kõigest, mis meil on hea
Sa torgid minu süles nagu eksinud siil,
kuid ise otsustanud olla sa siin
Mu jutt on sinu
kõrvadele kui tuuleiil
Küsin endalt, miks veel olen siin
Ära keeruta-keeruta linalakk neidu,
kui silmis sul sädemeid mulle ei leidu
Su ausus ei peagi olema valutu
Tõde pole palju palutud
Kui kirjutad, siis kõik maailma südamed sa
saadad mulle sõnumiga
Sa tungid minu pähe, lased mul arvata,
et olen parim tüdruk pealinna peal
Kuid kaod siis jälle silmapiirilt kui päiksekiir,
mis pimedusest pimedusse mind viis
Su hoiatuseks ütlen siin on viimane piir,
kui küsid endalt, et miks mind pole siin
Ära keeruta-keeruta linalakk neidu (A las ma keerutan veel, a las ma keerutan veel)
Kui silmis sul sädemeid mulle ei leidu (A las ma keerutan veel, a las ma keerutan veel)
Su ausus ei peagi olema valutu (A las ma keerutan veel, a las ma keerutan veel)
Tõde pole palju palutud
Ma terve suve silma tegin tibidele
"Õu, tätoveeri minu nimi oma ribidele"
Üks tegigi, ta tegi henna
Mu süda purunes, siis tuli Lenna
Ma ütlesin: "Tervist, suhkrutükk, ma tean, et sa oskad laulda
Sa oled minul umbes täpselt kolmekümnes laulja
ja neljakümne viies neiu, kes on Eestis tuntud
Bloggereid ei loe, sest mul läks lugemine untsu
Prillid jätsin koju, mulle meeldib lihtsalt hängida
sest mängumeestele meeldib lihtsalt mängida
Muie tuli näole ja süda hakkas lööma
Ou, musi, lähme Maikrahvi sööma
ja kõik see mesijutt jäta minu hooleks
Sina oled minu, aga arve teeme pooleks
Sa ütlesid mulle jobu, aga nimi meest ei riku
Mul on mitu raudu tules, sest ma ütlesin, mind on mitu
Ära keeruta keeruta linalakk neidu (A las ma keerutan veel, a las ma keerutan veel)
Kui silmis sul sädemeid mulle ei leidu (A las ma keerutan veel, a las ma keerutan veel)
Su ausus ei peagi olema valutu (A las ma keerutan veel, a las ma keerutan veel)
Tõde pole palju palutud (a tõde pole tasuta)