Varjamas on ilma
Su hämardunud rüü
Neetud hinge silmad
Need ei näe
Jäätnud ihu pinnal
Seal kumab elu veel
Kuni loojub päev
Varjudes valgust näen
Valu vaiki vaid (valu vaid)
Kuni külmub vaim (kuni vaim)
Sinust hääbub soe (sinust hääbub)
Suitsu hinge ma poen (suitsu hinge)
Sa võid karjuda (sa võid)
Vihast vaikida (ma tean)
Sinu raev ei loe (raev ei loe)
Sest ma tean
Kuskil sees hinge peal (palun vaiki vaid)
(Sinu sees kui külmub vaim)
Sõnab kauge kuu (sõnab kauge kuu)
Mulle võiksid anda
Vaevast kasvõi pool
Suudaksime seda kanda
Seda koos
Alamaks teen enda
Ka allmaailma ees
Kui sedasi vaid jõuan sinuni
Valu vaiki vaid (valu vaid)
Kuni külmub vaim (kuni vaim)
Sinust hääbub soe (sinust hääbub)
Suitsu hinge ma poen (suitsu hinge)
Sa võid karjuda (sa vőid)
Vihast vaikida (ma tean)
Sinu raev ei loe (raev ei loe)
Sest ma tean
Kuskil sees hinge peal (palun vaiki vaid)
(Sinu sees kui külmub vaim)
Sőnab kauge kuu (sőnab kauge kuu)