Hommikul vara ma alustan oma päeva
Koristan toad ja pole mul enam und
Pesen veel seinad, sama teen trepi ja laega
Pühin siit, kasin sealt, möödas vaid veerandtund
Siis loen ma raamatut, võib-olla neli, viis
On uued pildid valmimas mu galeriis
Kitarri mängin, õmblen, koon, ja süüa teen
Ja mõtlen "Kas nõnda jääbki see?"
Lõuna on möödas, kavas on mäng ja koogid
Väikene teater, tantsud ja välkturniir
Valmistan vaase juurde, teen hulga küünlaid
Sirutan, joonistan, ronin ja unistan
Siis jälle raamatud ma üle loen veel kord
Ja maalin kõikjale; Kus siin veel ruumi on?
Ja siis ma kammin, kammin, kammin juukseid veel
Ja nõnda päev möödub jällegi
Ma taaskord unistan, unistan, unistan
Unistan "Kas kõik see jääbki nii?"
Kuid homsel ööl jälle ma näen
Neid tulesid, sest mul on sünnipäev
Mis see küll on, mis helgib kui kuld?
Kas üldse ema minna tornist lubab mul?