Ma armastan neid
õhtuid koos sinuga
kui hetke kaugusel on hommik
ja me naerame ja
pühime oma silmi ja
homne on kerge unustada
oleme taas nagu kaks last,
kes omal ajal
pool kogemata hakkasid
sama teed kulgema
ja sa juhatad mu akna juurde
ja sa ütled: "Me vist oleme nagu nood sääl"
kaks vana vihma räsitud puud
vaatavad kevadesse, seisavad eraldi
ja trotsivad tuult ja ilma nii
kaks vana puud, kuigi sa seda ei näe
vaatavad kevadesse, seisavad eraldi
ja kuskil maa all
on nad kõik see aeg oma juuri kokku pununud
kaks uljast ja noort
usuvad oma jõudu
on kasvanud taevavõlvi poole
ehk aastad on koort
ja talvad oma tuultega
natuke õhemaks kraapinud
oh kuis on kaks last
teekonna vältel muutunud
see on ime vast,
et siiani jõudnud oleme
ja sa juhatad mu akna juurde
ja sa ütled: "Me oleme ju nagu nood sääl"
kaks vana vihma räsitud puud
vaatavad kevadesse, seisavad eraldi
ja trotsivad tuult ja ilma nii
kaks vana puud, kuigi sa seda ei näe
vaatavad kevadesse, seisavad eraldi
ja kuskil maa all
on nad kõik see aeg oma juuri kokku pununud
kaks vana vihma räsitud puud
vaatavad kevadesse, seisavad eraldi
ja trotsivad tuult ja ilma nii
kaks vana puud, kuigi sa seda ei näe
vaatavad kevadesse, seisavad eraldi
ja kuskil maa all
on nad kõik see aeg oma juuri kokku pununud