Valgus varjudesse jääb.
Iga hetkega taas näed:
Seismas on Su jäljed – vankumatud. Iga päev.
Kiirelt möödumas on aeg.
Videvik kui taevalael.
Teekond – see nii kordumatu näis.
Kas oli kõik vaid hetkeks või see maailm seisma jäi?
Seda muuta me ei saa. Me ei saa. Ei saa.
Elu kaasa endaga viib meid taas. Meid taas.
Täna uus võib alata.
Täna uus võib alata.
Võib meil taas. Meil taas.
Oma sammud teele sea.
Kaasa võta, kõik mis hea.
Elu valgust meile näitamas on õige pea.
Ava silmad ja Sa näed – ulatamas Sulle käe.
Maailm, see mis kordumatu näis.
Kas oli see vaid hetkeks; kõik, mis meile osaks sai?
Seda muuta me ei saa. Me ei saa. Ei saa.
Elu kaasa endaga viib meid taas. Meid taas.
Täna uus võib alata.
Täna uus võib alata.
Võib meil taas. Meil taas.
Seisatad ja valgust heidad.
Olnut täna varju peida.
Selgust andmas see vaid on Su teel.
Seda muuta me ei saa. Me ei saa. Ei saa.
Elu kaasa endaga viib meid taas. Meid taas.
Täna uus võib alata.
Täna uus võib alata.