Olin pimedas, kuid mitte nii
See on külm, see on tühi, tuim see äng
Mis oli, see on läinud, ei valgust näe
Kõik on sünge, olen pimeduse vang
Su järel üha käin ma alati,
Aga nüüd enam ma ei leia sind
See lein kisub vägisi ja rusub mind,
Kuid üks vaikne hääl sees ei jäta mind:
"Kui ei näe lootust sa,
Siiski pead tõusma,
Sind ootab õige samm"
Kas kord järgneb päev veel sellel ööl?
Mida uskuda veel? Ma ei tea
Ei leia enam suunda siin üksi ma,
Sest ainus täht, mis juhtis olid sa
Kuidas veel tõusta saan,
Sest sinuta ei jõua ma
Kuid ootab õige samm
Astu nüüd, astu veel
Astuda tuleb teel
Ja ongi õige samm
Ma ei vaata kaugusse
Talumatu pelg on kõik
Vaid hingetõmbe kaupa ehk, astu samm
Valik uus on see, mis teha võin
Läbi öö lähen veel
Koban teed ma valgusse,
Kus ootab õige samm
Ja hommikul, mis saab siis?
Kui on kõik nii teisiti ja endine ei kunagi
Sihiks mul on siis see hääl, mis viib
Ja see on õige samm