Roomaksin käpuli läbi kõrbe,
harjutades kullakeeli anuma,
roniksin kõrgeimale mäele,
kui ma kahetseks.
Kisendaksin seda päris algusest peale,1
ujuksin vee all, kuni kopsud lõhkevad,
kõnniksin tulle,
kui ma kahetseks.
Jookseksin miile sada,
peatumata enne kokkukukkumist,
võtmata ühtki hingetõmbehetke,
kuni jõuaksin piisavalt lähedale.
Siis kordaksin kõike,
kui mul tõesti oleks võimalus,
aga sisimas tean, et sulle
on see vaid järjekordne tants.
Kui ma kahetseks,
annaksin kogu hiilguse sulle.
Kui ma kahetseks...
Kui ma kahetseks,
oleks hoopis teine lugu
Kui ma kahetseks,
kui ma kahetseks, oh....
Hoiaksin hinge kinni, kuni nägu tõmbub siniseks,
rööviksin panka ja ka postkontorit,
ujuksin üle ookeani,
kui ma kahetseks.
Annaksin vaikimisvande,
ei ütleks ühtki sõna,
kuni oled tõepoolest kuulnud,
kui ma kahetseks.
Jookseksin miile sada,
peatumata enne kokkukukkumist,
võtmata ühtki hingetõmbehetke,
kuni jõuaksin piisavalt lähedale.
Kui ma kahetseks,
annaksin kogu hiilguse sulle.
Kui ma kahetseks...
Kui ma kahetseks,
oleks hoopis teine lugu,
kui ma kahetseks, oh....
Kas oled taibanud,
et su eksimusel oli hind?
Oh, sa heitsid kõrvale selle kõik ,
kuna oled põrguline lambanahas.
Kas sa taipaksid vähemalt nüüd
oma valede tagajärgi?
Ja kas sa laseksid pisaral voolata
või käituksid, nagu seda pole olnud?
Kui ma kahetseks,
kui ma kahetseks...
Kui ma kahetseks,
kui ma kahetseks...
Kui ma kahetseks,
annaksin vaikimisvande.
Ei ütleks ühtki sõna,
kui ma kahetseks.
Kui ma kahetseks,
oleksin põlvili maas,
anudes kullakeeli.
Kui ma kahetseks...
Aga ma ei kahetse.
Ei
1. "Hüüaksin seda mäetipust" on tõesti ka võimalik.