Kui välistemperatuur tõuseb
ja tähendus on, oh, nii selge.
Tuhat ja üks kollast nartsissi
hakkavad sinu ees tantsima, oh armas aeg.
Üritavad nad sulle midagi öelda?
Sul on vajaka üks viimane kruvi,
sa pole lihtsalt kõige paremas seisus.
Ausalt öeldes ei mõista sa tuhkagi.
Olen minemas veidi hulluks.
Olen minemas veidi hulluks.
Lõpuks see juhtus, juhtus.
Lõpuks see juhtus.
Lõpuks see juhtus.
Ma olen veidi hull!
Oh heldus...
Täis pakist puudu üksainumas kaart,
vorm pole enam päris see.
Ühe laine kaugusel laevahukust,
pole just minu tähetund.
Peale tikub palavik,
triivin tasapisi mere poole.
Katel keeb juba üle,
arvan, et olen banaanipuu.
Oh armas aeg.
Olen minemas veidi hulluks.
Olen minemas veidi hulluks.
Lõpuks see juhtus, juhtus.
Lõpuks see juhtus.
Lõpuks see juhtus.
Ma olen veidi hull!
Oh heldus...
Koon ainult ühe vardaga,
hargneb ruttu koost, on tõsi see.
Neil päevil sõidan vaid kolme rattaga,
aga mu kullake, kuidas sinuga lood on?
Olen minemas veidi hulluks.
Olen minemas veidi hulluks.
Lõpuks see juhtus.
Lõpuks see juhtus, oojaa.
Lõpuks see juhtus.
Ma olen veidi hull!
Kõigest õige natuke hull.
Ja ongi kõik!