Nüüd möödunud on aegu halbu - häid.
Mul mõtetest on ikka läbi käind,
mis saaks, kui korraks võiks me kohtuda?
Seda isegi ei tea.
On käidud teid, mis elu ette tõi.
Ma selles tuules lahkuda ei või,
kuid siiski võib veel palju muutuda.
Seda isegi ei tea,
oleks see nüüd halb või hea?
Sinuga koos ma koidukul
äratan üles hommikud.
Muretu teekond ees,
nüüd aeg meil lendab käest.
Käigu see maailm homsesse.
Jääme nüüd seisma poolel teel,
suuname vaid pilgud tähistaevasse.
Me avastame koos veel maailma.
Meil sellest retkest hetkel küll ei saa.
See teekond lühike võib tunduda.
Seda isegi ei tea,
kas on see nüüd halb või hea?
Sinuga koos ma koidukul
äratan üles hommikud.
Muretu teekond ees,
nüüd aeg meil lendab käest.
Käigu see maailm homsesse.
Jääme nüüd seisma poolel teel,
suuname vaid pilgud tähistaevasse.
Me seda näeme iga päev,
kuis kaovad hetked võluväel.
Me elust kõike võtame
sellel teel.
Ei vaata iial tagasi,
meid kaugele viib silmapiir.
See kõik meil jääda võikski nii.
Alati.