Hüüan oma parve pealt,
et kuulda enda kordust.
Siis selle saatel
ajas rändan.
Vastus jõudu kasvatab.
Võiks jääda siia paikseks.
Õhk siin pead mul parandab,
meeled meelde tuletab.
Sest need väiksed
päikesekiired vaikselt
end mu vastu toetavad
elavdades meid.
Käed välja siruta
ja taeva poole vaata,
mis ilmsi seletub see
on reeglina reaalsus.
Emakordselt
tundsin soojust harva
veel nii kogenud polnud.
mitte keegi meist,
sest need väiksed
päikesekiired vaikselt
end mu vastu toetavad
elavdades meid.
.....maad, elavdades,
maad...