Ma kulgesin kaua ta kehal,
riivasin sada korda ta nägu.
Ma leidsin kulda
ja ta pisaraid kuivatades isegi mõned tähed.
Ja ma õppisin pähe ta vormide puhtuse,
mõnikord ma joonistan neid veel.
Ta on osa minust.
Refrain :
Ma tahan lihtsalt ühte viimast tantsu,
enne varju ja ükskõiksust.
Peapööritus ja siis ei midagi.
Ma tahan lihtsalt ühte viimast tantsu.
Ma tundsin teda liiga vara, aga see pole minu viga,
nool läbistas mu naha.
See on valu mis jääb,
mis teeb pigem head kui halba.
Aga ma tunnen seda lugu, on juba liiga hilja,
tema pilgus on näha, et ta valmistab end ette
pikaks reisiks.
Refrain :
Ma võin surra homme, see ei muuda midagi,
ma sain tema kätest
õnne, mis sööbinud mu hinge,
see on ühele inimesele isegi liiga palju.
Ja ma nägin teda sõnatult lahkumas,
tal tuli lihtsalt hingata.
Äitahh, et kaunistasid mu elu.