Sõbrad head, te arm on läin'd,
ainult nukrus külas käis.
Nii kuis puhub leebe tuul,
üks kaotsis arm on peagi uus.
Aeg nüüd põhku pugeda,
lootuskiirgi tõuseb taas.
Öö lõpus koidab päikene,
ta nutulegi lõpu teeb.