Veeren mööda maanteed, valguskiiruse meister,
Karjudes öhku, läbi öö lennates
Ei mingit puhkust, ma olen siia liiga kuaks jäänud, on aeg edasi liikuda
Reaalsus on kolmik, steen välja defineeritud
Homseks dubleeritud müsteerium ja minevik ainult hägused jooned
Kui on kunagi olnud ebaüiglustm minu nimel, ma kummardan süütundesse
Ja sa võid anda mulle kõik mida vaja sel viisil
Me armastame kuni esimese aokumani
Süüta maailma tulle kibemagusa ihaga
Et öö ära ajada, lase kogu maailmal tules põleda
Süüta maailma tulle magusa eituse õndsuses, ääretus ja rahu
Kas sa lased mul põleda?
Triivides nagu kõrvale heidetu, varjudel on hea
Koos pidevate kaaslastega, ma teeksin, mis saaksin
Kaugusest vaadates mu vaenlane karkudel läheneb mulle
Niiet ma rooman üle osariigipiiri, teisse olekusse
Hoian kinni elust heade päevade pärast, mida olen näinud
Igatsen su armastavate käte mugavust, su kirgi, su lummust
Ja sa saad mulle anda kõik mida vaja sel viisil...
Süüta maailm tulle...
Kas sa tundsid kunagi, et su armastus on kui päikesevarjutus
Ma annan sulle põhjuse, olen ikka veel jooksus
Kaon neoontulede tugevasse pilkku
Süüta maailm tulle...