Ma olin Kleopatra, olin noor näitleja
Põlvitasid mu kõrvale ja mu kätt palusid
See kurvastas mind, ma lamasin mustas kleidis
Mu isa lebas puusärgis; mul polnud plaane
Jätsin su vaibale mudased jalajäljed
Nad kuivasid nagu mu süda, kui sa lahkusid
Siiski tuleksin ma hetkegi kahtlemata su naiseks
Oleksin su armuke lihtsalt, et sinuga koos olla
Jäin hiljaks igale poole, jäin armastusele hiljaks
Kui üksinda suren, üksinda suren, kui suren, ei jää hiljaks
Kirik laitis maha mu sees põleva kire
Jah, mu ihu oli mu valuuta, aga jäin kindlaks
Nüüd sõidan taksot, liiklus segab keskendumast
tagaistmel istujatele, kes sind meenutavad
Jäin hiljaks igale poole, jäin armastusele hiljaks
Kui üksinda suren, üksinda suren, kui suren, ei jää hiljaks
Ainus kingitus jumalalt olid mu sünd ja lahutus
Käsikiri on peas ja kostüüm sobib, võtan osa vastu
Ma olin Kleopatra, olin kõrgem kui sarikad
Kõik see on läbi, tuul on selle ära viinud
Nüüd viib õde1 mind tagasi mu külalistetuppa
Seal on voodi ja WC
ja koht suremiseks
Jäin hiljaks igale poole, jäin armastusele hiljaks
Kui üksinda suren, üksinda suren, kui suren, ei jää hiljaks
1. haiglaõde