Ma olin Kleopatra, ma olin noor ja näitleja
Kui sa mu madratsi kõrvale põlvitasid ja mu kätt palusid
Aga ma olin selle üle kurb, lamades mustas kleidis
Kuna mu isa lebas puusärgis, ei olnud mul plaane
Ma jätsin su vaibale mudaste jalajälgedega plekid
Need kõvastusid nagu mu süda, kui sa linnast lahkusid
Aga ma pean tunnistama, et ma tuleksin hetkegi kahtlemata sinu naiseks
Kuradile su naine, ma oleksin su armuke lihtsalt, et sinuga koos olla
Aga ma hilinesin ühele ja teisele asjale, hilinesin oma elu armastusele
Ja kui ma üksinda suren, kui ma üksinda suren, kui ma suren, ei jää ma hiljaks
Kirik laitis maha minus tulena põleva kire
Jah, mu ihu, see oli mu valuuta, aga ma jäin iseendaks
Ma sõidan taksot ja liiklus viib mu tähelepanu mujale
tagaistmel istuvatest võõrastest, nad tuletavad mulle meelde sind
Aga ma hilinesin ühele ja teisele asjale, hilinesin oma elu armastusele
Ja kui ma üksinda suren, kui ma üksinda suren, kui ma suren, ei jää ma hiljaks
Ainus kingitus jumalalt olid mu sünd ja lahutus
Aga ma olen käsikirja läbi lugenud ja kostüüm on paras, nii et ma mängin oma osa
Ma olin Kleopatra, ma olin pikem kui sarikad
Aga see on kõik nüüd minevik, tuul on selle minema viinud
Nüüd viib mind valgete kingadega õde tagasi mu külalistetuppa
Seal on voodi ja vannituba
ja koht, kus oma lõpule vastu minna.
Ma ei hiline ühele ega teisele asjale, ma ei hiline oma elu armastusele
Ja kui ma üksinda suren, kui ma üksinda suren, kui ma suren, ei jää ma hiljaks