Isa oli mul
politseimees Chicagos.
Aeg oli raske siis:
gängsterid, vaesus, kriis.
Oli öö nagu ikka siis,
loeti dollareid USA-s,
kuid sel hetkel Chicago sai
kurikuulsaks üle maa.
Al Capone on nüüdsest boss,
elu väärt vaid mõni kross
ning on lauldud selle laul,
kes veel seadust hoiab aus.
Ja ema nutma jäi,
sel ööl kui ringi surm
Chicagos käis…
Isa polnud tulnud koju töölt!
Oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel.
Ja ema nutma jäi,
sel ööl kui ringi surm
Chicagos käis.
Teki üle laste laotas ta,
Jumalasse usu kaotas ta
sellel ööl…
Nurgalt ilmus üks tume Ford.
Automaat jälle sülgas tuld.
Teadku linn nüüd, et Al Capone
pole mingi süütu kloun.
Kõlas laske lausa reas,
kõlas häälgi nende seas:
«Poisid, võmme juba on,
Saanud surma sadakond!»
Ja ema nutma jäi,
sel ööl kui ringi surm
Chicagos käis.
Isa polnud tulnud koju töölt!
Oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel…
Ja ema nutma jäi,
sel ööl kui ringi surm
Chicagos käis.
Teki üle laste laotas ta,
Jumalasse usu kaotas ta
sellel ööl…
Ja siis äkki kõik vaikseks jäi,
oli kuulda: kell veel käis.
Isa seisis ukse peal,
haaras ema sülle sealt,
kuigi ise näost nii hall,
oli õnne olnud tal.
Käis ringi surm sel ööl…
Nananananananananaaaa!
Käis ringi surm sel ööl…
Isa polnud tulnud koju töölt,
oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel.
Käis ringi surm sel ööl…
Nananananananananaaaa!
Käis ringi surm sel ööl…
Isa polnud tulnud koju töölt!
Oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel!
Käis ringi surm sel ööl…
Nananananananananaaaa!
Käis ringi surm sel ööl…
Teki üle laste laotas ta!
Jumalasse usu kaotas ta
sellel ööl...