On see päriselu?
On see kõigest fantaasia?
Püütud maaliugu,
pole pääsu reaalsusest.
Ava oma silmad,
vaata üles taeva poole ja näe.
Olen lihtsalt vaene poiss, mul pole vaja kaastunnet,
sest olen kergelt tulev, kergelt minev,
veidi ülal, veidi all.
Kuhu iganes tuul puhub, pole minu jaoks tegelikult tähtis...
Ema, just tapsin mehe.
Panin püssi tema pea vastu,
vajutasin päästikule, nüüd on ta surnud.
Ema, elu oli alles alanud,
aga nüüd ma läksin ja viskasin selle kõik ära.
Ema,
ei tahtnud sind nutma panna.
Kui ma pole homme samaks ajaks tagasi,
ela edasi, ela edasi, nagu miski tegelikult ei loeks.
Liiga hilja, minu aeg on tulnud.
Saadab värinaid mööda mu selga,
keha valutab kogu aeg.
Hüvasti kõik, pean minema.
Pean teid kõiki maha jätma ja tõele näkku vaatama.
Ema (kuhu iganes tuul puhub),
ei taha surra ma.
Mõnikord soovin, et poleks üldse sündinud.
Näen väikest mehe siluetti.
Scaramouche, Scaramouche, kas teed fandangot?
Välgunool ja pikne väga-väga hirmutavad mind.
Galileo, Galileo,
Galileo, Galileo,
Galileo Figaro, magnifico.
Aga olen lihtsalt vaene poiss ega keegi mind ei armasta.
Ta on lihtsalt vaene poiss vaesest perest,
säästke tema elu sellest koletusest.
Kergelt tulev, kergelt minev, kas lasete mul minna?
Bismillah! Ei, me ei lase sul minna - laske tal minna!
Bismillah! Me ei lase sul minna - laske tal minna!
Bismillah! Me ei lase sul minna - laske mul minna!
Ei lase sul minna - laske mul minna (ei iial)!
Ei lase sul minna - laske mul minna!
Ärge laske mul kunagi minna.
Ei, ei, ei, ei, ei, ei, ei!
Oo mamma mia, mamma mia, mamma mia, lase mul minna.
Peltsebulil on minu jaoks kurat kõrvale pandud,
minule,
minule.
Nii et sa arvad, et võid mind kividega loopida ja mulle silma sülitada?
Nii et sa arvad, et võid mind armastada ja mind surema jätta?
Oh, kallis, ei tohi mulle niimoodi teha, kallis.
Pean lihtsalt välja pääsema, pean siit lihtsalt välja pääsema.
Oo jaa, oo jaa.
Miski tegelikult ei loe,
igaüks võib näha.
Miski tegelikult ei loe, mitte miski tegelikult minu jaoks ei loe.
Kuhu iganes tuul puhub...