Kui maailm meid raputab,
püüdes panna meid üle piiri minema
Hirm homse ees,
tunded, mille ajutiselt laename
Vesi nii sügav, kuidas me hingame,
kuidas ronime?
Niisiis jääme sellesse segadusse,
sellesse kaunisse segadusse kogu ööks
Ja meil pole midagi kaotada,
ükskõik, mida nad ütlevad või teevad.
Ma ei taha midagi enamat
Me armastus on puutumatu
Isegi tulejoonel,
kui kõik ripub juuksekarva otsas1
Ka vastu seina surutuna
on me armastus puutumatu
Me armastus on puutumatu
Kui värvid tuhmuvad halliks ja tuled tõmbuvad taas mustaks,
oleme üle mõistuse sees2
Aga mingli viisil jõuame tagasi
Vesi nii sügav,
kuidas me hingame,
kuidas ronime?
Niisiis jääme sellesse segadusse,
sellesse kaunisse segadusse kogu ööks
Ja meil pole midagi kaotada,
ükskõik, mida nad ütlevad või teevad.
Ma ei taha midagi enamat
Me armastus on puutumatu
Isegi tulejoonel,
kui kõik ripub niidi otsas
Ka vastu seina surutuna
on me armastus puutumatu
Oh
Isegi tulejoonel,
kui kõik ripub niidi otsas
Ka vastu seina surutuna
on me armastus puutumatu
Me armastus on puutumatu
1. või "kõik on kaabliühenduses"? ilmselt mitte2. vb "kaelani sees, plindris"