Uus päev, on hommikutund - kõik on ees.
See on uus, mis tärkamas minu sees.
Iga seik, uus hetk, loob midagi uut.
Paigal seistes muutumatu on suund.
Vabana nüüd lendan minema siit.
Kas viivuks võin hetke peatuda siin?
Tühi aeg kõik möödub ja asendub püüd
ma võtan kõik ja lähen edasi.
Tundub, et aeg ei andesta eal:
liidan hetked, millest loobuma pean,
loobuma pean, loobuma pean, ma tean.
Tundub, et aeg libiseb käest:
lööb kell ja öö on jällegi käes.
Kõik kaob võluväel, kaob võluväel, ma näen.
Aeg on telg, kus on kõik sündmused reas,
mis olnud on ja mis kõik toimuma peab.
Soovin ma, et aeg meid muudaks, kuid tean -
ta riivab meid ja välja toob meie vead.
Loome uusi hetki, nii on meil hea.
Tahaks mõelda, et loobuma neist ei pea.
Unustan end hetkeks ja edasi siis.
Kuigi tean - siin olla nii hea!
Tundub, et aeg ei andesta eal:
liidan hetked, millest loobuma pean,
loobuma pean, loobuma pean, ma tean.
Tundub, et aeg libiseb käest:
lööb kell ja öö on jällegi käes.
Kõik kaob võluväel, kaob võluväel, ma näen.
Tundub, et aeg ei andesta eal:
liidan hetked, millest loobuma pean,
loobuma pean, loobuma pean, ma tean.
Tundub, et aeg libiseb käest:
lööb kell ja öö on jällegi käes.
Kõik kaob võluväel, kaob võluväel, ma näen.