Pearu, ära pahanda...
Kivi-paber-käärid,
mul on jõulud, mul on näärid.
Mul on dimekad ja sfäärid,
õiget nublut nad ei vääri.
Üle põlve nagu säärik,
kõik, mis sitt on, veel ei määri.
Mõni on meelde jäänud,
mõni ei meelde jäägi, sest et...
Mis juhtus?
Ma ei otsind tegelt pruuti,
vaid lihtsalt kena neiut
kaaslaseks mu koerakuuti.
Kes hommikul, kui pohmakas,
teeks kiividest mul smuutit
ja vahel plõksiks vastu
ja siis vahel teeks ka muudki.
Kes ei paneks pahaks, kui ma paar päeva ei helista
ja Tommy Cashi loo panen endal moblahelinaks.
Ja arve lasen üldse kinni panna endal Telias,
sest õige teema toimub päriselus, mitte telefonis.
Hollikasse vaatasin, ei olnud.
Butterfly ja Studio,
klubi Venus, teine korrus.
Ja siis kulmude peal lõpuks jõudsin VSi ette
ja joppas hästi, napilt sain su ukse juures kätte.
Lõpuks leidsin sind, lõpuks leidsin sind,
kus küll peitsid end nii kaua?
Ei tunne sind veel, kuid ma tean:
juba praegu koos on hea.
Lõpuks leidsin sind, oh lõpuks leidsin sind,
mulle hoidsid end nii kaua.
Täna meil koos on olla hea,
see on ka homme nii, ma tean.
Aga võib-olla homme pole ka...
Mis mõttes?
Sest võib-olla mind homme polegi.
Võib-olla teen kõik asjad ära,
võib-olla jätan pooleli.
Ja võib-olla võib-olla võib-olla, hah,
jooksen joonest jooneni.
Ja üks, mis kindel-kindel on,
et kindel pole midagi.
Jah, ma tahan sind,
a ma ei vaja mitte kedagi.
Heiki Valner, ütle,
kes siis loomi kohtleb sedasi?
Küla viskab kividega,
peni jookseb edasi.
Tea et minu moodi meremehe armastus,
see ei ole mingi tühi tuulekeerutus.
Praegu kõik on mõnus,
alles hiljem läheb raskeks,
pärast liblikaid ja esmast erutust.
Nüüd siis tead.
Lõpuks leidsin sind, lõpuks leidsin sind,
kus küll peitsid end nii kaua?
Ei tunne sind veel, kuid ma tean:
juba praegu koos on hea.
Lõpuks leidsin sind, oh lõpuks leidsin sind,
mulle hoidsid end nii kaua.
Ja täna meil koos on olla hea,
see on ka homme nii, ma tean.