Kuula,kuula,kuula kuidas voolab.
Jõgi sinu silme ees ta hooga.
Üle elu üle kõige mida hoomad,
tal tee on ees.
Kuula, kuula, kuula kuidas voolab!
Jõgi läbi elu sama hooga,
kas jooksed, kõnnid, istud, magad, roomad,
tal hoog on sees.
Rakkus käed on tõusva päikse kiirgav kera taamal,
aastaid ehitanud olen randa, liivatera haaval.
Aastaid jäänud, seda finišit ma veel ei näegi,
raske maha müüa mõtet neile kes seda keelt ei räägi.
Aa, keda läbi Läti Hendriku ma ikka toitsin,
nähes kuidas eestlastele meeldib süüa pikka poissi.
Sõltumata soost ja nimest teadsin ette, et sa kired
aga nagu öeldakse,
et kui sa hunte kardad, ära metsa mine.
Kuula,kuula,kuula kuidas voolab.
Jõgi sinu silme ees ta hooga.
Üle elu üle kõige mida hoomad,
tal tee on ees.
Kuula, kuula, kuula kuidas voolab!
Jõgi läbi elu sama hooga,
kas jooksed, kõnnid, istud, magad, roomad,
tal hoog on sees.
Ma tõesti arvasin, et pangakontol nullid loevad,
suur maja mere ääres, kiired autod, hundikoerad.
Öö läbi ametis, sest raha ei maga,
aa ses’ vundamendis on mõra,
su maja Baaba-Jagaa.
Kas muinasjutus saab elu otsekui võluväel,
kas keegi nähtamatut raskust üldse mu õlul näeb,
kas keegi sulatab jää,
kas keegi ulatab käe?
Kui istud üksi kukkur pihus,
nagu turakas käes.
Ma küsin aa.
Kuula,kuula,kuula kuidas voolab.
Jõgi sinu silme ees ta hooga.
Üle elu üle kõige mida hoomad,
tal tee on ees.
Kuula, kuula, kuula kuidas voolab!
Jõgi läbi elu sama hooga,
kas jooksed, kõnnid, istud, magad, roomad,
tal hoog on sees.